Kuidas käituda äkkrünnaku olukorras koolis – juhend juhtkonnale, õpetajatele ja õpilastele

Kuigi sellised sündmused on meie piirkonnas harvad, ei ole need võimatud. Valmisolek ei tähenda hirmu, vaid teadmist, kuidas käituda, kui midagi peaks juhtuma. Just see teadmine aitab säilitada rahu, teha õigeid otsuseid ja päästa elusid.

Alljärgnev juhend on mõeldud koolijuhtidele, õpetajatele ja õpilastele – selleks, et igaüks teaks, kuidas kriitilises olukorras tegutseda.

1. Plaan on pool turvalisust

Kõige olulisem on, et igal inimesel oleks ette teada, mida teha.

  • Koolil peab olema ühtne tegutsemisplaan – kuidas antakse häire, kuidas evakueerutakse ja kuhu evakueerutakse.
  • Õpetajal peab olema oma klassi jaoks konkreetne tegevuskava: milline on kiireim väljapääs, kuhu saab varjuda ja kuidas hoida õpilasi koos.
  • Õpilased peaksid teadma lihtsat põhimõtet: põgene, varju, aita teisi.

Plaan annab raami, mis aitab ka pingelises olukorras tegutseda sihipäraselt.

2. Juhtkonna roll

Juhtkond loob süsteemi, mis toimib ka stressiolukorras.

  • Loo koostöö politsei ja päästeteenistusega – arutage läbi, kuidas infot jagatakse ja kes mille eest vastutab.
  • Tagage, et kõik töötajad teavad, kuidas häire edastatakse (raadio, sõnum, telefon).
  • Korraldage aeg-ajalt rahulikke harjutusi, mitte hirmutamiseks, vaid oskuse kinnistamiseks.
  • Pärast igat harjutust arutage, mis toimis ja mida võiks parandada.

Eesmärk on, et kriisiolukorras ei peaks keegi mõtlema nullist – tegutsetakse automaatselt ja koordineeritult.

3. Õpetaja roll rünnaku korral

Õpetaja on olukorras võtmeisik – tema käitumine suunab kogu klassi.

  • Kui väljapääs on ohutu, viige õpilased kiiresti ja rahulikult hoonest välja. Ärge jääge ootama täpseid juhiseid.
  • Kui kuulda on laske või karjeid ja väljapääs tundub ohtlik, lukustage uks, tõmmake rulood ette, kustutage tuled ja olge vaikselt.
  • Kui uks ei lukustu, saab seda ajutiselt tõkestada toolide või lauaga.
  • Ärge jääge koridoridesse, kui ründaja on lähedal – seal on liikumine kõige ohtlikum.
  • Kui klassiruum asub esimesel korrusel ja see on ohutu, võib põgeneda akna kaudu.

Õpetaja rahu ja otsusekindlus annavad õpilastele turvatunde.

4. Õpilased

Õpilased on see suur grupp, kelle käitumine määrab, kui sujuvalt evakuatsioon kulgeb.

  • Kuula õpetajat
  • Kui juhtud olema omapäi, siis:
    • kui väljapääs on ohutu, välju kiiresti hoonest.
    • kui kuuled laske või karjeid, võimalusel varju ja püsi vaikselt.
  • Veendu, et telefon oleks hääletu – Sa ei taha, et telefon mures vanemate telefonikõne tõttu sel hetkel helisema hakkaks, kui Sa ennast kuskil peidad ning ründaja sealt mööduma juhtub.
  • Kui evakueerute klassiruumist, jäta koolikott maha – koolikoti pakkimine ja selga panek on asjatu ajakulu ning seljakotid võivad takistada kaaslaste liikumist evakueerumisel.
  • Kui olete barrikadeerunud klassiruumi, pane koolikott kõhule – õpikuid täis seljakott pakub teatavat ballistilist kaitset.

Mida peaksid õpetajad arvestama õpilaste juhendamisel:

  • Väiksemad lapsed vajavad selgeid juhiseid ja rahulikku eeskuju.
  • Põhikooli vanemates klassides võib juba selgitada, miks tuleb kiiresti liikuda, vaikselt olla ja mitte minna tagasi asjade järele.
  • Gümnaasiumiõpilased on suutelised abistama teisi – aidata väiksemaid, avada välisuksi, rahustada kaaslasi või vajadusel anda esmaabi.

5. Ära mängi kangelast

Oluline meeldetuletus: ära mängi kangelast. Reaalses elus ei ole “respawni” – iga mõttetu risk võib maksta elusid. Eesmärk ei ole vastasega silmitsi seista, vaid hoida inimesed elus ja anda politseile võimalus olukord kontrolli alla saada.

6. Parem rahulik kordus kui paaniline esimene kord

Turvalisus kasvab iga kordusega.
Kui koolis tehakse aeg-ajalt läbi rahulik “mis siis kui” harjutus:

  • õpetajad saavad kinnistada oma plaani,
  • õpilased õpivad kuulama ja liikuma kiiresti,
  • ning kogu koolipere saab aru, et valmisolek ei tähenda hirmu, vaid kindlustunnet.

Rünnaku korral ei päästa hirm ega kangelaslikkus, vaid plaan. Mida rohkem inimesi teab, kuidas käituda, seda rohkem jõuab turvaliselt välja. Ja kui väljapääs on suletud, annab lukustatud ja barrikadeeritud uks aega, kuni abi saabub.

Turvaline kool ei ole see, kus midagi kunagi ei juhtu, vaid see, kus kõik teavad, mida teha, kui peaks juhtuma.

Kui inimesed teavad oma rolli ja järgivad plaani, jõuavad rohkemad turvaliselt välja. Grithold aitab koolidel ja asutustel selliseid plaane koostada, läbi mängida ja kinnistada.